Kuremäe kloostri juures avati 1885. aastal kool. Kuigi
kooli üheks ülesandeks oli apostliku õigeusu levitamine,
õppis seal palju luteriusulisi õpilasi. Pärast koolimaja põlemist
1898. aastal avati 1899. aastal sama koha peal kaheklassiline Kuremäe
ministeeriumikool.
Eesti Vabariigi algul tegutses lühikest aega Kuremäe 6-klassiline
algkool. Õpilasi oli palju ja koolimaja jäi kitsaks ning osa tunde toimus
kõrvalasuvas postkontori majas. Kui Illuka mõisahoones avati
1921. aastal 6-klassiline algkool, siis viidi kaks viimast klassi koos
õpetajatega sinna üle. Kuremäe kool jäi 4-klassiliseks. 1928. aastaks
oli õpilaste arv kasvanud ja kool muudeti taas 6-klassiliseks.
Eesti Vabariigi ajal oli koolimajas neli avarat klassiruumi. Lisaks
olid hoones saal, internaadiruumid ja -köök, õpetajate tuba ning
koolijuhataja korter. 1930. aastatel töötas koolis juhataja ja kaks
õpetajat. Õpilased said Kuremäe algkoolis teadmisi emakeelest,
usuõpetusest, matemaatikast, loodusõpetusest ja tervishoiust,
maateadusest, ajaloost ning kodanikuõpetusest. Lisaks toimusid ka
joonistamise, tööõpetuse, laulmise ning võimlemistunnid.
Kaugematest küladest tulevad lapsed elasid kooli teisel korrusel
asunud internaadi ruumides. Nende eest hoolitses kooliteenija.
Teise maailmasõja ajal avati Kuremäel mittetäielik keskkool, mis
1947. aastal muudeti 7-klassiliseks kooliks ja 1950. aastal kahanes
neljaklassiliseks. Kool suleti 1974. aastal õpilaste vähesuse tõttu.
Koolimajja tehti ümberehituste käigus korterid Illuka kooli õpetajatele.
Elumajana on endine koolihoone kasutusel ka tänapäeval.
Apteeker Voldemar Tuulmetsa abikaasa Aliide Tuulmets töötas Kuremäe koolis 32 aastat muusikaõpetaja ja koolijuhtajana. Nende pojast Ants Tuulmetsast,
Kuremäe kooli vilistlasest, sai Tartu Ülikooli keemiaprofessor, kelle nime leiavad praegused kooliõpilased oma keemiaõpikute kaantelt.
