Kuremäe Vabatahtlikkude Tuletõrjujate Selts asutati 1899.
aasta suvel aktiivsemate talunike ja seltskonnategelaste
eestvõtmisel. 1920. aastal astuti Üleriikliku Tuletõrjujate Seltside Liidu
liikmeks. Seltsi tegevuspiirkonnaks oli kogu Illuka vald. Pritsimehed
täitsid kogukonnas väga olulist ülesannet ning oskuste lihvimiseks korraldati
neile erialaseid kursuseid.
Selts sai oma sissetulekud riiklikest ja omavalitsuse toetustest ning
korraldas raha korjamiseks ka kontserte, teatrietendusi ja korjandusi.
1927–1928 ehitati koos haridusseltsi ja kohaliku kaitseliidu kompaniiga
pritsimajale juurdeehituse ja hoonest kujunes Illuka valla rahvamaja.
Rahvamajas oli saal lavaga ja majahoidja eluruumid.
Rahvamaja muutus kiiresti kohaliku kultuurielu keskuseks. Näiteks
1934. aastal peeti seal 22 pidu, kus muuhulgas etendati 10 näidendit
ja isegi ühte operetti, lisaks toimus 3 aktust ja viidi läbi 3 kursust (piibli-,
samariitlaste- ja tantsukursus).
Teise maailmasõja ajal rajasid sakslased rahvamaja kõrvale vangilaagri.
Seal peeti kinni erinevatest rahvustest inimesi, kuid põhiosa
vangidest olid juudi soost. Vange rakendati eeskätt kaitserajatiste ja
teede ehitamisel. Paljud neist hukkusid. Tänapäeval tähistab laagri
asukohta mälestuskivi.
Nõukogude perioodilgi jätkasid pritsimehed tegevust. Rahvamajas
korraldati kultuuriüritusi ning puhkpilliorkester oli aktiivne Eesti
Vabariigi taasiseseisvumiseni. Maja müüdi ning hiljem see põles
maha.
Pritsimeeste seltsil oli oma orkester, mis mängis kohalikel pidustustel ja paraadidel.
Rahvasuu kõneleb, et esinetud ka Narvas Virumaa laulupeol ning ükskord õnnestunud neil Narva raudteejaamas Rootsi kroonprintsi tervitada.Lisaks oliseltsil raamatukogu, mille põhiosa moodustas näitekirjandus.
