Kuni Vabadussõja lõpuni ei olnud maapiirkondades enamasti oma arsti. Kuremäel saadi alates 19. sajandi lõpust abi kloostri haiglast. Eesti Vabariigi ajal oli ametis kohalik jaoskonnaarst. Nõukogude ajal võeti patsiente vastu haiglahoones ningRead More…
Kloostri haigla asutati ajavahemikus 1893–1895. Haiglas oli 12 voodikohta, patsiente võeti vastu Illukalt, Kurtnast ja Iisakust. Esimene arst haiglas oli dr. Gluštšenko, enne teda vaatas haigeid läbi velsker. 1920. aastate algul otsustatiRead More…
Maa-apteeke hakati Virumaal asutama juba 19. sajandi keskel. Kuremäe lähedal asuvasse Iisakusse rajas apteekriabiline Gottfried Schwam apteegi 23. oktoobril 1896. Kuremäel tegutses esimene apteek kloostri haigla juures, maaapteek alustas tööd alles EestiRead More…
Kuremäe Vabatahtlikkude Tuletõrjujate Selts asutati 1899. aasta suvel aktiivsemate talunike ja seltskonnategelaste eestvõtmisel. 1920. aastal astuti Üleriikliku Tuletõrjujate Seltside Liidu liikmeks. Seltsi tegevuspiirkonnaks oli kogu Illuka vald. Pritsimehed täitsid kogukonnas väga olulistRead More…
Selle koha peal asus ühekordne mansardkorrusega puithoone, kus tegutses Kuremäe postkontor. Kuremäe esimene postkontor avati 1. augustil 1894. aastal Lähtepeal Anton Pappa majas, kuid mõne aasta pärast koliti Kuremäele, sest vanas kohasRead More…
Kuremäe kloostri juures avati 1885. aastal kool. Kuigi kooli üheks ülesandeks oli apostliku õigeusu levitamine, õppis seal palju luteriusulisi õpilasi. Pärast koolimaja põlemist 1898. aastal avati 1899. aastal sama koha peal kaheklassilineRead More…