Kloostri haigla asutati ajavahemikus 1893–1895. Haiglas
oli 12 voodikohta, patsiente võeti vastu Illukalt, Kurtnast
ja Iisakust. Esimene arst haiglas oli dr. Gluštšenko, enne teda vaatas
haigeid läbi velsker.
1920. aastate algul otsustati haigla sulgeda ja selle vara viidi Jõhvi
ja Rakvere haiglatesse või müüdi 1923. aastal. Pärast haigla sulgemist
olid hoones korterid.
1923. aasta 30. septembril peetud oksjonist on säilinud nimekiri
müügile pandud esemetest, mida Jõhvi ja Rakvere haiglad ei
vajanud. Müüdi alus- ja voodipesu, kööginõusid, samuti haigla
transpordivahendeid: regesid ja saane ning hulk tööriistu: lampe,
laternaid, kirveid, saage, labidaid, kaalusid, kaste ja muud kraami.
Kohalike patsientide eest hakkas hoolitsema arst ja tõsisemate hädadega
haiged viidi kaugematesse haiglatesse.
Teise maailmasõja ajal kasutati maja taas haiglana. Nõukogude
perioodil laienes haigla ka teise hoonesse. Haiglas oli üle kahekümne
voodikoha ja seal töötasid lisaks kahele arstile ämmaemand, laborant
ning õed. Arst tegi koduvisiite hobusega kuni 1960. aastateni,
mil ta sai selleks tarbeks auto.
Haigla suleti 1996. aastal ning hoonesse asusid raamatukogu,
perearst ja valla arhiiv.
Haigla hoones asuvas korteris elas ka näiteks kohalik loomaarst Oskar Nei. Nei oli pärit Narvast. Keskkooli ajal läks ta vabatahtlikuna Vabadussõtta, kus läbis
velskri kursused. Võimalik, et just sealt sai alguse tema huvi arstiteaduse vastu ning pärast sõda astus ta Tartu ülikooli loomaarsti osakonda, mille ta 1928. aastal
lõpetas. Kaks aastat töötas ta ülikooli juures, 1930. aastatel oli ta Kuremäe jaoskonna loomaarst.
