Maa-apteeke hakati Virumaal asutama juba 19. sajandi
keskel. Kuremäe lähedal asuvasse Iisakusse rajas
apteekriabiline Gottfried Schwam apteegi 23. oktoobril 1896.
Kuremäel tegutses esimene apteek kloostri haigla juures, maaapteek
alustas tööd alles Eesti Vabariigi ajal.
1924. aastal registreeris proviisor Voldemar Tuulmets Kaubandus-
Tööstuskojas Kuremäe apteegi. Apteegihoones olid müügisaal, rohtude segamise ruum, ladu ja apteekri korter. Voldemar Tuulmets ja tema õpetajast abikaasa Aliide elasid Teise maailmasõjani apteegimajas.
Nõukogude ajal apteek riigistati ja sinna asus tööle Aino Aunap, kes töötas seal pikki aastaid. Apteek tegutses hoones Nõukogude perioodi lõpuni. Taasiseseisvumise järel ei vastanud ruumid enam apteekidele kehtestatud nõuetele ja rohukauplus
Apteegid pakkusid tol ajal abi sarnaste ihuhädade vastu nagu tänapäevalgi, kuid ravimid erinesid mõneti praegustest. Näiteks 20. sajandi algul apteekrite poolt välja antud reklaambrošüür soovitas koduapteeki varuda mitmesuguseid tilku – palderjani rahustamiseks, thielemanni kõhuhädade puhuks, köhatilku ja hambatilku.
Haavasid raviti aga joodi, sooda ja bensiiniga. Apteegist võis saada ka köha-komme ja erinevaid kosmeetikatooteid.